Projektinädal 11. märts Huvijuht
25.-28. märtsil oli Suure- Jaani Koolis kõigi tegutsemiskohtade ja gümnaasiumi ühine projektõppe nädal.
Projektõppe nädala kandvaks teemaks oli inimene ja inimeseks olemine.
Mis on projektõpe ja milleks me seda teeme?
Projektõpe on aktiivõppe vorm, kus uute teadmiste omandamine toimub läbi unikaalsete projektide loomise. Projektõpe keskendub ühele kindlale küsimusele või probleemile, millele leitakse lahendus läbi uurimusprotsessi. Olulised aspektid projektõppe puhul on kogukonna kaasamine, õpilaste autonoomsus ja päris elulisus.
Õppe keskmesse on suunatud õpilased, kes saavad uusi teadmisi ja oskusi luues unikaalseid projekte. Püüame luua aktiivseid ja hoolivaid kodanikke.
Kas tunnid jäid ära?
Tunnid ei jäänud ära. Kogu õpe oli ümber korraldatud teistsuguse õppimisviisina, mis on elulähedasem ning kus ained on omavahel lõimitud ühtseks tervikuks. Kogu nädala tegevustega täidetakse riiklikku õppekava ning taotletakse seal ära toodud õpioskusi ja tulemusi.
Lühidalt päevade sisust:
Esmaspäeva alateemaks oli inimene ja meeled.
Õpilased olid jagatud erinevatesse õpigruppidesse, mis ei ole nende tavapärane klass. Tuli toime tulla uues olukorras.
Päeva jooksul koostavsid õpilased endale biomeetrilise passi, millesse sai koguda teadmisi iseenda kohta.
Õpilastel oli võimalus läbida erinevaid töötubasid ning saada teavet oma maitsmismeele kohta, testida naha tundlikkust, mõõta vererõhku ja pulssi ning kehatemperatuuri ja käe tugevust, mõõta kaugusi mõõtvahendiga ja mõõtvahendita, saada teadmisi esmaabist, testida reaktsioonikiirust, mälu ja tähelepanu, mõõta hüppetugevust ja hüppevõimet ning teha oma unikaalne sõrmejälg.
Teisipäeva alateemaks oli inimene ja ühiskond.
Päeva peamiseks eesmärgiks oli kujundada teadlikkust ühiskonnas toimetuleku erinevatest aspektidest.
Meil oli külas mitmeid inspireerivaid inimesi, kes vaatamata raskustele paistavad silma oma positiivse hoiakuga.
Maikel Mõttus ja Jüri Lehtmets on liikumispuudega noored mehed (tugiraamiga ja elektriratastoolis liikuja), kes rääkisid oma elust, podcastide tegemisest ja ka sportimisest.
Hea oli näha, et õpilased olid külalistest huvitatud ja mõtlesid kaasa. Oli ilmne, et tänane päev tõi nende ette inimesi ja eluolu, millest neil pole mingit ettekujutust. Viimasestes gruppides tuli juba ka küsimusi, mis näitas, et lapsed mõtlesid kaasa teemal, et kuidas puudega inimesed ka tegelikult oma igapäevased toimingud tehtud saavad. Üdini avatud ja positiivsed on need noored mehed. Teevad koos podcaste, kus külalisteks on teised puudega inimesed. Kuigi endal on neil keeruline, siis ikka teevad ja toimetavad, et aidata teisi inimesi.
Silver Pulk on pime noormees, kel oli kaasas juhtkoer. Ta kõneles elust pimedana ning sellest, kuidas koer teda igapäevaselt abistab. Temaga koos oli Kadri Palk Eesti Puuetega Inimeste Kojast.
Esmalt arutles Kadri Palk lastega milliseid puudeid võib inimestel olla ning millega tegeleb Eesti Puuetega Inimeste Koda. Edasi tutvustas Silver Pulk enda elu pimedana. Saime teada, et pimeda juhtkoer on töökoer ja teda ei tohi kusagil ilma loata paitama minna. Paljudele oli üllatuseks, et pimedad saavad kasutada nutitelefoni ja arvutit ning saavad peaaegu kõige eluks vajalikuga ise hakkama. Lapsed said proovida väikest seadet, millega pimedad määravad esemete värvi, uudistada pimedate kirjas aabitsat ja lõpuks lubati ka juhtkoerale Joosule pai teha.
Külas oli veel kuulmisbuss, kus räägiti kuulmistervishoiust, tehti kuulmisteste (lapsed said pärast võrrelda, kellel on kõige parem kuulmine jne).
Kuulmisbussi inimesed tutvustasid ennast ja rääkisid lastele, et nad on sündinud kuulmispuudega. Lastele näidati ka kuuldeaparaati ja kirjeldati, millised olid esimesed kuuldeaparaadid ja millisel tasemel on need praegu.
Lapsed õppisid oma nime viibetena näitama (tähtedega).
Tutvustati ka erinevaid viipeid, mis tähistavad sõnu-näiteks tere, kass, päike, kala. Elevust tekitas ka ilma hääleta video, kus lapsed pidid näitleja suu pealt lause välja lugema. Hiljem said lapsed ka ise ilma hääleta suud liigutades lauseid öelda ja teised said arvata, mida öeldi. Mõnel lapsel õnnestus see väga hästi! Teises klassiruumis oli õpilastel võimalus testida kuulmist. Kõrvaklappidest helide kuulmisel pidi kiiresti nupule vajutama. Hea oli teada saada, et kuulmine oli korras, aga oluline on ka kuulmislanguse korral pöörduda kõrvaarsti poole, kes selgitab välja kuulmislanguse ja vajadusel määrab kuuldeaparaadi.
Ats Palk ja Siiri Siimenson (HNRK) tutvustasid tehnoloogiat - kuidas kasutada arvutit, kui käed ei tööta ning kuidas igapäevaselt tulla toime kõrge seljaajuvigastuse tagajärjel tekkinud liikumispuudega. Samuti sai proovida oma soovide edasi andmist silmade abil. See tekitas mõtte, et kas tõesti on võimalik lugeda silmist soove?
Tanel Dubov tutvustas ratastoolioskusi ning rääkis, kuidas tulla toime seljaajuvigastuse tagajärjel tekkinud liikumispuudega. Tanelit abistas Kaire Kasepõld (HNRK).
Mõlemad külalised olid väga professionaalsed, lapsesõbralikud ja mõnusad. Tanel tugines oma praktilistele kogemustele ja tegi seda väga arusaadavalt. Jutus oli ka piisavalt manitsust turvalisele elule. Mõlemad oskasid õpilastele väga selgelt seletada ratastooli ohte ja õiget kasutamist.
Aigar Mätlik tegi hiljuti läbi autoavarii, aga varasemalt on missioonidel käinud ning sealt ka sõjaveteran. Tema rääkis nii vaimsest kui füüsilisest toimetulekust pärast avariid. Aigar Mätlik ütleb enda kohta, et õnnetused leiavad ta ülesse. 2019. aastal sai ta Malil vigastada ja temast sai vaegkuulja. Eelmise aasta juunikuus sattus Lätis raskesse liiklusõnnetusse. Me imetlesime tema positiivsust, sest täna rääkis ta naeratus näol oma üleelamistest. Aigari sõnul aitab positiivne suhtumine ja tegutsemine paranemisele palju kaasa. Jaanuaris kõndis ta karkudega 188 kilomeetrit, Haapsalus ravil olles proovis talisuplust. Ka tulevikus ei soovi ta lihtsalt laua taga istuda. Äärmiselt positiivne kohtumine ja õpilased kuulasid huviga, esitasid ka küsimusi.
Marek Morel on traumaatilise peaajukahjustusega, kuid hiljuti teinud kogemusnõustaja paberid ning rääkis oma kogemustest. Ta on väga positiivse ellusuhtumisega ning täidab järjest oma unistusi ja eesmärke. Tema usub, et üldiselt on palju enda teha, kuid päris kõigesse ei saa me parata, teised võivad vahele segada. Küll aga saame määrata viisi, kuidas me asjadesse suhtume.
Toredad noored viisid läbi Eurodeski töötuva, kus tuli juttu ka vabatahtliku tööst nid reisimise võimalikkusest seoses õppimisega.
Peale külaliste poolt pakutu oli võimalik osa võtta erinevatest töötubadest, kus õpetati tugevate tunnetega toimetulekut, räägiti sotsiaalmeedia mõjudest, jagati dokumetide kirjutamise oskusi, tõsteti eneseteadlikkust ja jagati teadmisi maniakaalse kogumise kohta ning loodi tõelist kõrgmoodi.
Kolmapäeva alateemaks oli inimene ja liikumine.
Päeva kuulus mitmeid ühistegevusi- tutvuti erinevate treeningutega(vibu, jooga, jõud) ja tegeleti piltide maalimisega ilma käte abita, lavastati Kondase maal "Maasikasööjad" Suure-Jaani koolide võtmes, joonistati täringute abil ning päeva lõpuks valmis kogu kooli hõlmav ühistants, mida tantsis spordisaalis ligi 300 õpilast ja koolitöötajat. Kõige paremini sobivad päeva iseloomustamiseks laused terves kehas terve vaim ning mida teeme, teeme hästi.
Projektinädala neljas päev oli pühendatud kõikidele suurepärastele inimestele meie ümber.
1.-4. klass oli tegevuses miniuurimistööde "Minu hea õpetaja" parimate kuulamisega ning nautis suurepärast kevadist õueilma joonistades majaümbruse täis kauneid pühadehõngulisi lihavõttemune.
5.-11. klassil käis külas erinevate ametite ja huvialade esindajaid. Külas oli abipolitseinik, kes rääkis peamiselt vabatahtliku tööst. Argo Leetmaa Nordea Pangast kõneles finantskuritegevuse ennetamisest. Aino Viinapuu tutvustas oma tööd Rohelise Jõemaa Koostöökogus. Peeter Kuum on VMT tehaste töötaja, kes näitas õpilastele, kuidas valmivad erinevad metallkonstruktsioonidest sillad. Piret Junalainen on särav meisterkokk:), kelle innukus on inspireeriv. Indrek Palu kõneles tööst Suure-Jaani Tervisekoja juhatajana ning sellest, mida nende majas kohata võib. Jaanus Kirikmäe poolt sai kuulda lugusid välisteenistuse kogemusest. Clevon esindajad Laido Valdvee ja Fredy Kohv tutvustasid robotite ilma ning Paistu Kooli õpilased SEB koolisaadikute programmist rääkisid investeerimise teemadel. Õues ja vahepeal ka koolimajas tutvustas mototraielit Karl Leis. Külaliste hulgas astus üles ka meie direktor Aivar Jaeski,kes kõneles oma karjäärist ja auastmetest.
Täname kõiki tublisid õpilasi, kes end iga päev uutes olukordades proovile panid ja julgelt tegevusi kaasa tegid! Täname lapsevanemaid mõistva suhtumise eest! Täname õpetajaid projektinädala ettevalmistamise eest! Täname kõiki külalisi ja oleme siiralt õnnelikud meeldivate koostööpartnerite üle.
25.-28. märtsil oli Suure- Jaani Koolis kõigi tegutsemiskohtade ja gümnaasiumi ühine projektõppe nädal.
Projektõppe nädala kandvaks teemaks oli inimene ja inimeseks olemine.
Mis on projektõpe ja milleks me seda teeme?
Projektõpe on aktiivõppe vorm, kus uute teadmiste omandamine toimub läbi unikaalsete projektide loomise. Projektõpe keskendub ühele kindlale küsimusele või probleemile, millele leitakse lahendus läbi uurimusprotsessi. Olulised aspektid projektõppe puhul on kogukonna kaasamine, õpilaste autonoomsus ja päris elulisus.
Õppe keskmesse on suunatud õpilased, kes saavad uusi teadmisi ja oskusi luues unikaalseid projekte. Püüame luua aktiivseid ja hoolivaid kodanikke.
Kas tunnid jäid ära?
Tunnid ei jäänud ära. Kogu õpe oli ümber korraldatud teistsuguse õppimisviisina, mis on elulähedasem ning kus ained on omavahel lõimitud ühtseks tervikuks. Kogu nädala tegevustega täidetakse riiklikku õppekava ning taotletakse seal ära toodud õpioskusi ja tulemusi.
Lühidalt päevade sisust:
Esmaspäeva alateemaks oli inimene ja meeled.
Õpilased olid jagatud erinevatesse õpigruppidesse, mis ei ole nende tavapärane klass. Tuli toime tulla uues olukorras.
Päeva jooksul koostavsid õpilased endale biomeetrilise passi, millesse sai koguda teadmisi iseenda kohta.
Õpilastel oli võimalus läbida erinevaid töötubasid ning saada teavet oma maitsmismeele kohta, testida naha tundlikkust, mõõta vererõhku ja pulssi ning kehatemperatuuri ja käe tugevust, mõõta kaugusi mõõtvahendiga ja mõõtvahendita, saada teadmisi esmaabist, testida reaktsioonikiirust, mälu ja tähelepanu, mõõta hüppetugevust ja hüppevõimet ning teha oma unikaalne sõrmejälg.
Teisipäeva alateemaks oli inimene ja ühiskond.
Päeva peamiseks eesmärgiks oli kujundada teadlikkust ühiskonnas toimetuleku erinevatest aspektidest.
Meil oli külas mitmeid inspireerivaid inimesi, kes vaatamata raskustele paistavad silma oma positiivse hoiakuga.
Maikel Mõttus ja Jüri Lehtmets on liikumispuudega noored mehed (tugiraamiga ja elektriratastoolis liikuja), kes rääkisid oma elust, podcastide tegemisest ja ka sportimisest.
Hea oli näha, et õpilased olid külalistest huvitatud ja mõtlesid kaasa. Oli ilmne, et tänane päev tõi nende ette inimesi ja eluolu, millest neil pole mingit ettekujutust. Viimasestes gruppides tuli juba ka küsimusi, mis näitas, et lapsed mõtlesid kaasa teemal, et kuidas puudega inimesed ka tegelikult oma igapäevased toimingud tehtud saavad. Üdini avatud ja positiivsed on need noored mehed. Teevad koos podcaste, kus külalisteks on teised puudega inimesed. Kuigi endal on neil keeruline, siis ikka teevad ja toimetavad, et aidata teisi inimesi.
Silver Pulk on pime noormees, kel oli kaasas juhtkoer. Ta kõneles elust pimedana ning sellest, kuidas koer teda igapäevaselt abistab. Temaga koos oli Kadri Palk Eesti Puuetega Inimeste Kojast.
Esmalt arutles Kadri Palk lastega milliseid puudeid võib inimestel olla ning millega tegeleb Eesti Puuetega Inimeste Koda. Edasi tutvustas Silver Pulk enda elu pimedana. Saime teada, et pimeda juhtkoer on töökoer ja teda ei tohi kusagil ilma loata paitama minna. Paljudele oli üllatuseks, et pimedad saavad kasutada nutitelefoni ja arvutit ning saavad peaaegu kõige eluks vajalikuga ise hakkama. Lapsed said proovida väikest seadet, millega pimedad määravad esemete värvi, uudistada pimedate kirjas aabitsat ja lõpuks lubati ka juhtkoerale Joosule pai teha.
Külas oli veel kuulmisbuss, kus räägiti kuulmistervishoiust, tehti kuulmisteste (lapsed said pärast võrrelda, kellel on kõige parem kuulmine jne).
Kuulmisbussi inimesed tutvustasid ennast ja rääkisid lastele, et nad on sündinud kuulmispuudega. Lastele näidati ka kuuldeaparaati ja kirjeldati, millised olid esimesed kuuldeaparaadid ja millisel tasemel on need praegu.
Lapsed õppisid oma nime viibetena näitama (tähtedega).
Tutvustati ka erinevaid viipeid, mis tähistavad sõnu-näiteks tere, kass, päike, kala. Elevust tekitas ka ilma hääleta video, kus lapsed pidid näitleja suu pealt lause välja lugema. Hiljem said lapsed ka ise ilma hääleta suud liigutades lauseid öelda ja teised said arvata, mida öeldi. Mõnel lapsel õnnestus see väga hästi! Teises klassiruumis oli õpilastel võimalus testida kuulmist. Kõrvaklappidest helide kuulmisel pidi kiiresti nupule vajutama. Hea oli teada saada, et kuulmine oli korras, aga oluline on ka kuulmislanguse korral pöörduda kõrvaarsti poole, kes selgitab välja kuulmislanguse ja vajadusel määrab kuuldeaparaadi.
Ats Palk ja Siiri Siimenson (HNRK) tutvustasid tehnoloogiat - kuidas kasutada arvutit, kui käed ei tööta ning kuidas igapäevaselt tulla toime kõrge seljaajuvigastuse tagajärjel tekkinud liikumispuudega. Samuti sai proovida oma soovide edasi andmist silmade abil. See tekitas mõtte, et kas tõesti on võimalik lugeda silmist soove?
Tanel Dubov tutvustas ratastoolioskusi ning rääkis, kuidas tulla toime seljaajuvigastuse tagajärjel tekkinud liikumispuudega. Tanelit abistas Kaire Kasepõld (HNRK).
Mõlemad külalised olid väga professionaalsed, lapsesõbralikud ja mõnusad. Tanel tugines oma praktilistele kogemustele ja tegi seda väga arusaadavalt. Jutus oli ka piisavalt manitsust turvalisele elule. Mõlemad oskasid õpilastele väga selgelt seletada ratastooli ohte ja õiget kasutamist.
Aigar Mätlik tegi hiljuti läbi autoavarii, aga varasemalt on missioonidel käinud ning sealt ka sõjaveteran. Tema rääkis nii vaimsest kui füüsilisest toimetulekust pärast avariid. Aigar Mätlik ütleb enda kohta, et õnnetused leiavad ta ülesse. 2019. aastal sai ta Malil vigastada ja temast sai vaegkuulja. Eelmise aasta juunikuus sattus Lätis raskesse liiklusõnnetusse. Me imetlesime tema positiivsust, sest täna rääkis ta naeratus näol oma üleelamistest. Aigari sõnul aitab positiivne suhtumine ja tegutsemine paranemisele palju kaasa. Jaanuaris kõndis ta karkudega 188 kilomeetrit, Haapsalus ravil olles proovis talisuplust. Ka tulevikus ei soovi ta lihtsalt laua taga istuda. Äärmiselt positiivne kohtumine ja õpilased kuulasid huviga, esitasid ka küsimusi.
Marek Morel on traumaatilise peaajukahjustusega, kuid hiljuti teinud kogemusnõustaja paberid ning rääkis oma kogemustest. Ta on väga positiivse ellusuhtumisega ning täidab järjest oma unistusi ja eesmärke. Tema usub, et üldiselt on palju enda teha, kuid päris kõigesse ei saa me parata, teised võivad vahele segada. Küll aga saame määrata viisi, kuidas me asjadesse suhtume.
Toredad noored viisid läbi Eurodeski töötuva, kus tuli juttu ka vabatahtliku tööst nid reisimise võimalikkusest seoses õppimisega.
Peale külaliste poolt pakutu oli võimalik osa võtta erinevatest töötubadest, kus õpetati tugevate tunnetega toimetulekut, räägiti sotsiaalmeedia mõjudest, jagati dokumetide kirjutamise oskusi, tõsteti eneseteadlikkust ja jagati teadmisi maniakaalse kogumise kohta ning loodi tõelist kõrgmoodi.
Kolmapäeva alateemaks oli inimene ja liikumine.
Päeva kuulus mitmeid ühistegevusi- tutvuti erinevate treeningutega(vibu, jooga, jõud) ja tegeleti piltide maalimisega ilma käte abita, lavastati Kondase maal "Maasikasööjad" Suure-Jaani koolide võtmes, joonistati täringute abil ning päeva lõpuks valmis kogu kooli hõlmav ühistants, mida tantsis spordisaalis ligi 300 õpilast ja koolitöötajat. Kõige paremini sobivad päeva iseloomustamiseks laused terves kehas terve vaim ning mida teeme, teeme hästi.
Projektinädala neljas päev oli pühendatud kõikidele suurepärastele inimestele meie ümber.
1.-4. klass oli tegevuses miniuurimistööde "Minu hea õpetaja" parimate kuulamisega ning nautis suurepärast kevadist õueilma joonistades majaümbruse täis kauneid pühadehõngulisi lihavõttemune.
5.-11. klassil käis külas erinevate ametite ja huvialade esindajaid. Külas oli abipolitseinik, kes rääkis peamiselt vabatahtliku tööst. Argo Leetmaa Nordea Pangast kõneles finantskuritegevuse ennetamisest. Aino Viinapuu tutvustas oma tööd Rohelise Jõemaa Koostöökogus. Peeter Kuum on VMT tehaste töötaja, kes näitas õpilastele, kuidas valmivad erinevad metallkonstruktsioonidest sillad. Piret Junalainen on särav meisterkokk:), kelle innukus on inspireeriv. Indrek Palu kõneles tööst Suure-Jaani Tervisekoja juhatajana ning sellest, mida nende majas kohata võib. Jaanus Kirikmäe poolt sai kuulda lugusid välisteenistuse kogemusest. Clevon esindajad Laido Valdvee ja Fredy Kohv tutvustasid robotite ilma ning Paistu Kooli õpilased SEB koolisaadikute programmist rääkisid investeerimise teemadel. Õues ja vahepeal ka koolimajas tutvustas mototraielit Karl Leis. Külaliste hulgas astus üles ka meie direktor Aivar Jaeski,kes kõneles oma karjäärist ja auastmetest.
Täname kõiki tublisid õpilasi, kes end iga päev uutes olukordades proovile panid ja julgelt tegevusi kaasa tegid! Täname lapsevanemaid mõistva suhtumise eest! Täname õpetajaid projektinädala ettevalmistamise eest! Täname kõiki külalisi ja oleme siiralt õnnelikud meeldivate koostööpartnerite üle.
