Üheksandikud tutvusid gümnaasiumiga

Pole vist üllatuseks, kui Viljandi maakonna põhikoolinoortelt küsides: “Kuhu sa peale põhikooli edasi õppima plaanid minna?” vastatakse üsna kindlal toonil: “Viljandi Gümnaasiumisse!”. Kuidas seal aga päriselt igapäevane õppetöö välja näeb või milline on kooli kodukord ja õppekeskkond, keegi enne kooli sisse astumist tegelikult ei tea. Selleks korraldaski Viljandi Gümnaasium järjekordse avatud uste nädala, et põhikooliõpilased (eelisjärjekorras üheksandikud) saaksid kõikidele oma kooli kohta käivatele küsimustele vastused.

Sel aastal kestis avatud uste nädal gümnaasiumis esmaspäevast neljapäevani 21. – 24. jaanuaril. Ka mõned meie kooli üheksandikud käisid ise kohapeal asja uurimas. Enne minekut oli vaja täita eelregistreerimisvorm, kuhu pidi märkima lisaks isikuandmetele oma esimese õppesuunaeelistuse ja tagavaraks ka järgmise. Selle alusel määras gümnaasium registreerunutele vastavast suunast varjutatavad (kui just registreerimisvormi polnud kirjutatud ka varjutatava nime, kellega varem juba kokkulepe tehtud). Viljandi Gümnaasiumi kuuest võimalikust õppesuunast käisid meie kooli üheksandikud vaatamas kolme, milleks olid võõrkeelte suund, humanitaar- ja kunstide suund ning majandus- ja ettevõtluse suund. Lisaks neile kolmele on Viljandi Gümnaasiumis võimalus õppida veel kolmes suunas, milleks on matemaatika-füüsika õppesuund, loodus- ja reaalainete õppesuund ning sotsiaalainete õppesuund.


Hommikul kooli kohale jõudnud, pidi end registreerima ning vastu võtma tagasisidelehed, mida päeva jooksul täita. Edasi suundusid gümnasistid oma tavapärastesse, tunniplaanijärgsetesse tundidesse, kuhu nende varjud, lehed näpus, neile reipalt järgnesid. Õppetundides kuuldu võis küll pigem arusaamatuks jääda, kuna käsitleti ju siiski üheksandike jaoks alles järgnevatel aastatel õppekavasse tulevat materjali. Sellele vaatamata ei hoidnud õpetajad end tagasi ja jagasid töölehti ka noorematele. Eneselegi ootamatult võis näiteks 12. klassi eesti keele grammatika 9. klassi õpilasele isegi jõukohaseks osutuda! Mõnele varjule näiteks anti võimalus ka koos grupiga klassi ees esitlus teha, võõrkeelte suunas sai suunakursuse tunni raames minna gümnasistidega kaasa kõrvalasuvasse Ugala teatrisse. Igal juhul päris ilma uute teadmisteta ei jäetud küll kedagi.

22. jaanuaril varjutamas käinud üheksandikele tehti lõunasöögivahetunnil ka väike üllatus. Nimelt sai oma prae kõrvale kuulata elavat kitarrimuusikat, mida esitas ei keegi muu kui selle kooli vilistlane Stefan Airapetjan, kes sel kevadel juba teist korda Eesti Laulu lauluvõistlusel osaleb.

Võib uskuda, et kõik jäid kokkuvõttes päevaga rahule ning ammutasid palju uusi teadmisi Viljandi Gümnaasiumi ja seal õppimise kohta. Ehk saadi vastus ka juba pakiliseks muutuvale küsimusele, kus koolis või millises õppesuunas edasi õppida. Igal juhul võiks võimaluse korral iga oma gümnaasiumiplaanides kahtlev põhikooliõpilane õpilasvarjupäevale võimaluse anda ning ise järele kaeda, kuidas õppimine teises koolis ikkagi välja näeb. Peale seda on juba oluliselt lihtsam otsustada, kus või kuidas oma haridusteekonda jätkata.

Anete Puusta 9.b klassist