Kartulipäev

Täna, esmaspäeval, 18. märtsil algas meie koolis projektinädal. Esimese päeva teemaks oli kartul.


Esmalt kogunes kogu kool, kõigi õppekohtade õpilased, aulasse, kus jagati infot tänasel päeval ja kogu ülejäänud nädalal toimuva kohta. Seejärel jagasid 5.-9. klassi õpilased end kolmeliikmelisteks gruppideks. Seltskonna ülesanne oli päeva jooksul koostada kartuliteemaline mõistekaart. Gümnaasiumi ja algklasside töökorraldus oli teistsuguse süsteemi alusel. Väiksemad said omale kaela ka sildid päevakavaga, et tegevusterohke päev
nende päid sassi ei ajaks. Kõik töötoad algasid kell 9.


Näiteks oli töötuba kartuli ajaloost läbi kartuli silmade. Räägiti kartuli mõjust inimeste populatsioonile ja inimkonna arengule ning kartuli rändest Lõuna-Ameerikast meie juurde Eestisse välja. Viimast teemat puudutati ka õpetaja Elena töötoas, kus lisaks vaadati venekeelset kartulikotleti valmistamise õpetusvideot, mängiti Kahooti ja lahendati ristsõna. Meeleolu selles töötoas oli vägagi lustakas. Lisaks kartuli ajaloole arutasid väiksemad ka kartuli ja kartulitärklise kasutusvaldkondade üle tänapäeval ning täitsid sellel teemal töölehti. Õpilased proovisid ka ise kartulist tärklist teha. Saadud tärklisest tegid väiksemad omakorda stressipallid, mille plahvatuse ohvriks meie kahekesi hiljem jäime. Tärklist sai teha ka käsitöö ja kodunduse klassis. Enne klassi sisenemist oli tunda hulgaliselt isuäratavaid toiduaroome, mille tekitasid valmiv kartulipuder ja tärklisega paksendatud kissell. Tagasiside toitudele oli lausa suurepärane.


Samal ajal, kui põhikool töötubade vahel pendeldas, kogunesid 3.-4. klassi õpilased algklasside fuajeesse, kus neile oli välja mõeldud väga põnev ülesanne, mille nimi oli „Ringreis pildijaamades“. Koridori oli üles riputatud 37 kartuliteemalist pilti. Piltide järgi oli väikestel vaja välja mõelda küsimused, millele järgmised pidid vastama. Edasiliikumine käis
pasunaheli peale.


Töötubades tutvuti veel kartulimüütidega, mis olid peidus QR-koodides; füüsikaklassis prooviti määrata kartuli tihedust; muusikaklassis kooriti kartuleid nii noa kui ka kartulikoorijaga. Üks 9. klassi poistegrupp proovis kartulit koorida esimest korda ning tõdes, et see töö võiks ikka jääda pigem naistele. Bioloogiaklassis tutvuti erinevate kartulisortidega ning õpilastele anti ülesandeks valida kolm enda jaoks parimat kartulisorti. Hiljem koostati
nende kohta mõistekaart ja uuriti välja erinevate kartulisortide omadused ning millise kartulitoidu valmistamiseks need sordid kõige paremini sobivad. Eesti keele klassis uuriti Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut ja otsiti sellest üles kartulit sisaldavad toidud ja piirkonnad, kust need on pärit. Matemaatika klassis komplekteeriti spordisaal reedeseks ühiseks söömaajaks. Õpilased said ka oma käelisi oskusi arendada, kuna paberist oli vaja antud mõõtude järgi välja lõigata „lauad”, et need saaliplaanile kleepida. Samal ajal mängiti võimlas mänge, nende seas kartulilt võimalikult pika koore koorimine, lusikajooks kartuliga, kartulikotiga kotijooks ümber torbiku ja kartuli kaalu arvamine. Üks põnevamaid ning õpetlikumaid töötubasid oli vene keele klassis toimunud kartulikrõpsutöötuba. Töötoa eesmärk oli lastele selgeks teha kartulikrõpsude ebatervislikkus. Töötoa praktiline osa oli krõpsude rasvasisalduse mõõtmine salvrätikute abil. Klassi sisse astudes ahvatlevana näinud kartulikrõpsud laua peal ei tundunud peale töötoa läbimist enam pooltki nii isuäratavad.


Kui olime teada saanud, millest krõpsud tegelikult koosnevad, kui palju kahjulikke ühendeid ja rasvu neis sisaldub, tekitasid need kerged ampsud osalistes lausa vastikust.

Projektinädala esimene päev möödus kiiresti ning tegusalt ja jääme põnevusega ootama uusi teemasid ning veelgi toredaid töötubasid.

Merilin Tkatšenko ja Anete Puusta 9.b klassist