Arvamuslugu koolitoidust

Koolitoit on alati olnud tuline teema, mille ümber minu arvates on kohati liiga palju mõttetut nurisemist, vaidlusi ja kära. Mina olen neid sõnalahinguid pealt kuulates alati üsna ükskõikseks jäänud – mulle meeldib meie koolitoit! Kui koolitoidu koha pealt millegi üle üldse sõna võtta, siis arvan ma, et meie menüü peaks sisaldama rohkem köögivilju.

Nagu me kõik juba ilmselt juba teame, on köögiviljad väga tervislikud. Need sisaldavad rohkelt erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, mille tarbimine päevases nõutud koguses aitab isegi ära hoida teatud haigusi (nt südamehaigused) ning samuti tugevdavad need meie immuunsussüsteemi. Tugev immuunsussüsteem tähendab, et õpilased on haigustele vähem vastuvõtlikud ja seega tunduvalt rohkem terved. Samuti on kooliõpilased tänu köögiviljadest söödud vitamiinidele energilisemad ja suudavad olla terve koolipäeva vältel erksamad ja seeläbi ehk ka õpihimulisemad!

On ju öeldud, et inimesed eelkõige söövad oma silmadega. See tähendab, et inimene otsustab esmalt toidu välimuse üle, kas toit talle meeldib või siis pigem mitte. On olemas väga erinevaid köögivilju eri tekstuuridega ning mitmetes eri värvides, mille kombineerimine teeb toidu eriliselt rõõmsaks ja värvikirevaks. Kas just mitte kirevad värvikombinatsioonid ei kutsu meid ostma näiteks magusaid lutsukomme või kreemikooke? Sama valem kehtib ka mahlaste köögiviljade puhul, kuid nende söömisel omastab keha palju kasulikke vitamiine rohke suhkru, keemiliste värv- ja e-ainete asemel.

Kui köögiviljade söömises nii palju head on, siis miks kool neid eriti ei paku? Vastus peitub ilmselt selles, et suur osa õpilastest väidab, et neile mingisugused juurikad ei maitse. Minu arvates on asi selles, et nad pole lihtsalt õiget juurikatoitu saanud. Fakt on see, et erinevaid köögivilju on olemas meeletult palju ning umbes samaväärselt palju leidub võimalusi nende valmistamiseks ning serveerimiseks. Üks võimalus võib olla midagi nii lihtsat nagu värske toorsalat iga toidu kõrvale. Köögivilju saab pakkuda veel erineval kombel kuumtöödelduna nagu näiteks aurutatult või hautatult. Köögiviljadest saab valmistada ka iseseisvaid roogasid nagu ahjuvorm või miks mitte ka soe püreesupp. Köögivilju on võimalik ka erinevate laste tuntud ja armastatud roogade sisse ära peita. Kõigi laste lemmiktoit – makaronid! Kui makaronide hulka segada veidi näiteks kaltsiumirikast brokolit,  ongi juba saanud roast veidi tervislikum ja maitsvam versioon ning lapsed söövad sisse vitamiine ilma seda ise märkamata! Nagu ma ütlesin, võimalusi on lõputult ning ma usun, et meie kooli kokad on piisavalt nutikad, et genereerida uudseid ning leidlikke viise õpilastele köögiviljade pakkumiseks.

Üks köögiviljade headest omadustest on veel see, et nad ei ole väga energiarikkad ja sisaldavad vähe rasvu. Seepärast armastavad neid väga süüa inimesed, kes kaaluga kimpus. 25. aprillil 2018. aastal avaldatud TAI (tervise arengu instituut) uuringust selgus, et iga neljas Eesti esimese klassi õpilane on ülekaalus või rasvunud. Ühe põhjusena nimetaski TAI ebatervisliku koolitoidu. Juba vaid köögiviljade lisamisega saaks koolitoit oluliselt tervislikumaks ja ma olen kindel, et ka rasvunud õpilaste protsent hakkaks oluliselt langema.

Selline ongi siis minu ainus ettepanek meie kooli kokkadele. Palun pakkuge meile rohkem köögivilju! Üks hea argument on veel see, et köögiviljad on otse loodusest ja ei sisalda mingeid lisatud suhkruid, säilitus- või e-aineid. Kes ikka nende viimaste ülekülluse pärast öösiti helendama tahaks hakata nagu minu vanemad ikka vahel naljatavad! Mina usun, et köögiviljade söömine teeb meile palju head ja vahel tundub, et ma olen meie koolis ainus, kes nii arvab, kui oma ümbruses näen inimesi, kes oma taldrikule kartuli ja kastme kõrvale salatit kunagi ei võta. Ma loodan, et see asi saab varsti muudetud!

Anete Puusta
meediaring